 Spokanisch Archief |
Rolandt Tweehuysen (1948–....)
eft âvlo mip ef tupplipe-mimpit Gÿrsane zÿtâ entrafer nalém (1982: Pelger & Mârðant, Gralkrich)
Eft stebe hogorit Lammafin locâteše ef belt bergosÿr Acaratsa. Gÿrs šâstecû mittof rifoliy Lammafine lango fâr rutts. Cÿrlÿo gÿrs brâ tritât panas fârsas, ef granô-šarkofiy, sen šovelira dus ón gÿrs, meltilóme fes aerunelira, hozâvulira pordel gÿrs qu Hultex jazy leksisteros, qu ef diô, enn ef bergos prânelira. Ef rutt ér melde ef mintepot oras tiyn frópjÿ ef kilometers, tur tjâg ef somp ef isy oras tiyn. Gÿrs putte ef zeces-treno trâk Lammafin helkara Sinto-Torafebabô ur kusami gÿrs noftate ef Acaratsa-treno. Gÿrs arvende luft fâr plâkomer, meldelira mintepot terat dus perdÿr kilometers ri'ef tiyn ur idem main vjadûks lef goe miytjâ hardlapiys rifo main-hent-main meters hogorit ef ðarmiy-bas. Ef melde ef hordâine oras treno-tupplip fes Spooksoliy.
Ef rutt perdÿr jénðe eft effekluft tÿtiy lenker ur eft oto lef eft quista tolenkosÿ. Ef weg trâk Lammafin helkara Acaratsa tiffe ðoboelira ubâfta xorômkrums, ef plunge jazy kusamat ménkronâme lôbâ-krurs ur âs zefa wódenns. Mintof ef ÿbidalos ef mirra melde ybervelira lef klykas ur plitiye pertsÿrtiy.
Ef rutt dur âpe ne'âma fes sportiyn entrafers: óps sompecos eft nar tsiymâ kusamat ef Caherrte, meldelira eft ketšatû bajuftô ur quntiyst, vendelira lango Lammafin ur âs Acaratsa helkara jag-wóna. Ef tsiymâ melde lo ðekmâc eft pitte-mirra, tur k'mi ur k'ma ef melde fes wÿsgiy én nar, eft ubâfta togany meldelira pip, den riffe qu ef tjâg tiffugs. Ef trajektiy lango erg-ér kilometers lyde kusamat fesjacielira tolôbâÿs ur zefa zjoba ef bajuftô kifre, menokka meldelira šâstatt vja uba mittorsz, ritâx mip ef lôbâ, iyrst fes ef mennirre rifo ef ebesz, brâ ef Caherrte knôfe gâšâ sener enorma gÿtliy-ielbajiyn. Âme gÿrs sompavy qu ef tsiymâ, gÿrs brâ afât iftam eft quista skotat ur eft scrâl trut lef ef, qu ef lytilóme mitai eft finstra, pântelira én pica-martel plâkomÿe mitai pordel ér kilometer.
Ef rutt fâr kurre beri sompelije pai tuffianto én tÿtiyn canobopers. Rifoliy Lammafine gÿrs riffecû ef pijâ Caherrte tukstlef ef Kjûpur-zee tjâg ef cano. Eft mâltefiy trajektiy lef pert fôrsz melde, ur ef pôx-ÿsompos lo ðÿr enn ef bajuftô sen idexyfole. Hurtos mai tuksof septembry blul vlazzelije tejÿ grup-pôsta. Das gÿrs kurre šâstelira kol Acaratsa, tur ef kusamass stjech Sÿrt-lurfel vóbe furt gÿrs yargeloh eft quista larde-kinner ur âs eft paqur zerfos. Armt ef acaratsa nutter-bôrté eft machor entraferiy mirra finne, noi pijâ nekviksiy, mófelira furt jukâklos én tiyns-otos, ur plungelira pordel yðoch kura ef Tora-kôlle helkara Sinto-Torafebabô. Fes mittof kolafare-sÿrt riyfain vluf entrafers arfine pip kerru kormondôtas. Tof-entrafers ur gestriy-ôcs, probarelira beri lorerde travint (kruttlots ur néfâc-sgûlas) oft kerkt-blarâs kusama. Oft óps zerfaves ki ef tuffianto kréa, fes té njoratjens, grollers ur homofyliys blul koldrelije horit. Ef aðiyk njoratjen doéto fes té fes 1851.
"De koffie is klaar" (ef cafer klótare), melde fes nelant kaf eft kittianer póntel ja St.Torafebabô ur St.Ana-Plaju a/e Caherrte. Wagenklâne fitfara ðak-kronâms, wagenklâne fitfara krur-kâlôsta, léf-kylps fara kelbras, keša persiy kelbrafâstôe rys eft paafâ wÿjo, delft-blotter éttels lef huron-acÿr-agens kaf ef, blef ef baliy. Ef cafer armtharbelije blul fes eft belt blakker tašâ lef eft criaplyt ur kaf eft belt telriy. Tranšô eft typise nelandes belt-krutt-rafeo, pelira lo speculaasje, melde luft ef! K'mije eft nelandes ileset fes Spooksoliy.
Ef berref wefot-nutter birriy melde Tjemp lef uss. Ef wóna-kanas rifo ef, minkÿr Pâlstenex ef léfšôsta, eft fjoji môliy melde, pelira Kârty. Gopirus tiyns kikie kusami.
Fara bent Ÿrtanû, fes ef lurgiy rifo ef môliy lef mora ur ki belt-sparots, armt mit grist quiffs lelde. Mip ef wÿsgiyn ÿrras goe helbimunks ur mirrzorâs riffelije blul. Eft xozjôc stjôft melde riyfain ef ÿmunkos enn ef mirrzorâ armt ef helbimunk, stus nert di tiffilóme furt kluft stus keltât tem. Ef belt-sÿrt Ÿrtanû qualostiye tôje ef aniâ, frân cûlturiy; gÿrs minkede ne'âma eft gâsôliy ðônos-trekkos pai hastor terfs, derrs ruttôsz ur âs geranyms.
Fara perdÿr ef fjoji kârty šarkofiy k'mamelde. Ja ef Pâlsten-tobergÿ ur ef hardlap todunjeÿs kusamat ef xijeras ef jekos ur ef vildul-leldame piyðee. Messe rifo Xôcÿrðamiy armt kÿl-gÿp ef šarkofiy melde hupstererÿ én prÿzamiriy pai sener kôrch Ympacc-clamiða. Pÿnvertse, martel, omelechót, lâzâr pai eft ér fer-delperreratjen, svâme-lelder oft âs eft ér vogily-roiy. Gâšâ ef nâdunjee eft hardlap tex zillât ef môliys furt krejases.
Pluzari main kilometers rifo Nutterkoles armt gurt-gÿp, ÿr ef Ympacc-clamiða ÿrije ef Jelðe-dunjes (lef ef zille-areû Mariy-dunjes), kult durtef mesÿa šôt melde: ki ef Sven-ses, ÿr noi ér sven oft balettera kettelira qutse. Iftam main-perst meves – tolomkâ-meves, šifer-trunn-meves, liyt litôt-meves. Gÿrs melde kusami kaf ki ef wós, eft lofipana meldo cheba érpâf pai svens ÿr ur sener lakâs locâteše furt gÿrs! Eft ÿrmef, kettelira ejelife na gopirus ôtror kléks, lâleltâx pai roffiy cÿralo, ÿtine nyn canaziyn zulls ur eft legquiy indon rifo eft graviy drakiy krur. Ef ruinn caripe pijâ lef meve-skés, ur kirro cessecos ne'âma, ef lofipana lokecco lo fÿpÿjÿf lâst hent-pérsa oft sers-ôc zempers. Kirro tiffe iygte, Helurfe, ef lofipanaecÿr zâreldur, meltompiy bloirâ. Eft tuffianto yzlât lef eft fyryf-tema sen sivve furt ef minuproje:
"Wininde-svers svens snepe mip ef canaziy teruflot. Óps gvéne sener elbas helkara siyrsiyn dvébôsta. Óps ðobiyre goe bonarôs lo blefÿr lóf wekke-mabysz. Ef canaziyn teruflots melde fes ki Helurfeex ef lofipana, fes té ral ef diôte sven-naliycera pelira Iylmeene jaciarelira ef zalasz ur elders. Elder ér lelperre riffós fân pliyf zôlumô-vogilys. Elder ten lelperre sgre-tults lef ef quÿtts fes efs: sven-vogilys, ho luerelira ra ef Jelðe-mâkâfs, Ergetex ef lystra arfinilóme, ÿotfarilóme ef lofipana. Elder dur vure zullzuls, zulls fes qutvas. Nÿfs lef hâc, nÿf uchalôsta, ef vogilys nert mârnše hân. Helurfeex ef pinne-âskân melde. Elder fâr xâmée ef zetentos. Kôbo-mirras ur luna-mittors, meldulira fartatt furt nem, mit doéte. Furt tjelfor sven-vogilys. Elder hent caripe tjâg ef striymâser dydiy. Hennâ lyde Iylmeene sener sven-vogilys, Ergetex ef lystra di arfinilóme, ÿotfarilóme ef lofipana."
Âfry ef yzlât, lelperrelira mittof fyryf zÿtâ tema, Helurfe vogilys hattât. Do enn ef mevesecÿr stôrgte hatre, enn ef flechâs-ur-klaviorsecÿr prrryte fes ef Ympacc-clamidða ur enn ef quratjensecÿr qure zjoba sener lofipana-zillepip. Tanne Erget enn do tjelfe. Erget rân sven zâlbinase helkara ef lofipana, fes cradef zalasz óps nesta. Óps cradef ubara xÿjare, óps wike fes Helurfeex ef sytt ur óps enn tustus pilde fes groft slapelsat. Óps ef pliyfone-wencaters quilše na sven-dydiy, ur óps stôrgte fes eft dur-ÿrgô-lûmpa eft gestriy lo tof. Ef calyje quratjens zjoba ef zillepip ur ef calyje meves fes ef ses itÿrro. Alé Helurfe lef sener somp. Do neknôf manesz zamûle ur ef svens enn ef pijâ lofipana ÿozzije wân paino. Amiði mintof groft koffona – ur Erget enn sener lystra Moetsa zâlbinase helkara ef lofipana den eup tende Helurfeex ef koffona – dus ef svens sena ideputta.
Ef lofipana finno beri mostasse ur ef meves orenple wet korsamÿr ef. Kaf ef dunje gress luerecû quandro ef xo'et rifo ef. Ef meves stôrgte fes ef zefa ôfim ur ef ÿzja epes fes ef bôtmo vobare eft aerunelira jeðo fân ef ljopâs. Ef bidale ÿrô strâ. Ef ÿfartos ânt eft platiranu pai Terre melde jazy eft tnefer yrôqulos. Eft mostassor lofipana fes ef lurgiy rifo ef dunjes, kuramms rifo elders ur stôrgtelira meves: na eft ðÿr yzlât sen wâfersence lendiy fit uberen luft ef tiffugs!
Armt ef dunje-zille-areûecÿr bôrté gress minkede-tÿrt sener oto. Eft jép giffe kusamat ef. Fes ef jép eft dunje-gert feldre. Mitai ef tuffes belt-mifliff gress ma pónze eft wâriy, gress arfinilóme hân tjâg moter-gabanos. Tranšô gress enn eft mirre-lofa lorerdui hôs ef roiysért ber Lenano. Pek fit gress giffe wet kâiyp fes ef wyzenn spooksoliy crulabos.
Tÿrt helkara ef Tora-tobergÿ. Gress ma idehullecû ral flaju ón kirnem, gress tiffilóme, arfinelira liyche trovôciym gÿrs helkara mittof manta. Tarô Sinto-Torafebabô eft belt mirra-ef-ovap melde, lydarelira ef Caherrte. Colafess ef ovap-pât dur helkara rikbi. Mintof ér kilometer dÿfe ef tiyn fes eft frenvu rifo ki ôfim, fes té gÿrs garagecû ef oto. Kusami terat hardlap ki tojunipÿs, topaðegtanÿs ur lutt sparots lelde. Ef plajus zluche lo nefesoumiyn ân roffottô, tur gÿrs colafesecû sener rutt vja eft nar tsiymâ, flûfelira tukst ef jiys-wumaecÿr nivoe. Dus dÿfygcâ gÿrs zerfe âl eft tâ-zillepip glânte ja ef vilduls. Ef ardef rifo ef rûsaliy oras gâmtiyn, lâšiyl lo lurgiy-fortiyniy, di zerru gert nes. Sest ardefs das mipðéare pip cupp ef mÿrt, kluft sen perkilóme beri wâfersence dus fes ef ðÿr loÿbuti? Pijâ rÿs, pakra-vlemótor lâmbes, eft lâgritsaor chenciyn... zikore Olyna Maresex ÿvro'egios enn sener ébÿde-calarôsta fes mittof póntel.
Pirandoka pert póntels eksistere, mit gyrecos wynch ef kokmit-argerats. Tur velk lendiy eft póntel poire fes teâk meldor siyclo holfe hogorit ef Caherrte, tygrônsc cÿrbarelira qu ef póntel rifo zâm dróts, igt kafmonslenpelira ef pijâ eksistere-inéchos rifo qu ef. Nÿf elektrisitiy én knurflâftôsta melde, qu ef melde šâstatt ne'âma tjâf tiffugs oft âs blof, ur ef menuiy-cos melde zloffiy ur natumt ón ef tiyns, ef ierquf ógelira toftos, té ÿzjale kaf gôrfjôc rifo ef póntel. Tur panas melde nÿf beriteliy, ierquarelira ef hÿrðys; panas melde eft xômarstos furt ef hardlap oras klâs.
Tranšô mittof póntel qualostiye velk ki gopirus remarces šôts, mit ÿrylare omeneé eft musém: eft knurfel-môjôl ósoe ki eft spil fes ef kokmit, té armtôle eft cafermôjôl, gre-wÿt, sméiyn ur eft blototixa. Colafess ef lugks kûra-verfutalije blul, âfry ef liftkar tjemp osk lo ojic kaf ef mipovap – ierque-taferelos fes o'icrâ én blotter marâserens, lystâx pai wila'e-moteffs ur uvory-ôcs. Ef lugks sena cônstruere fes nâzjaelira, tem sena tomelira tuffes xnârf fes ef flândoro, fittof ef verfutôsta melde dalotoje eit-stylf, ur tinde kâjes frópjÿ ef wónzol-krabés. Lupporas ef lugks fes arfine furtonn ef miflifs, ef verfutôsta zerfanarilóme rifoliy ef hastramess. Das ef nestiye beri gyre ef mesâ plûmbôr-glaza-miflifs pijâ tygtja ef fesdu-krur ur beri wencate ef léejas lo tuffes!
Ef fesstjecos feskâmpae pijâ ef tjemp tradišo: ef ruu derrs krurs tiffe ki tijâkirturor mérs, fes mit keša, kolai ðaks bure. Furt ef miflifs dryks lef ardekirs giffe, mit perke beri šefcarelije tijâ blul tsazi ef ÿgyros enn ef miflifs, ur ef kelbras blul dreumânalije clasiyc, mefrelira den ef kyrt-flest, ef knurfel-oofiy ur ef ÿrliriy-knufs nert fâle. Iygte ef toleftelÿ-rélâft ur ef korfe lef lainiyn motrikfâstôe. Ef fijânta-toba'efrosÿ coðare eft sgârf vlemót-knyfo (pelira lo kaviyst oft kaiyst fes Tjemp), eft yflo-priyk én eft platt.
Lóf kost quarderos ef larde-kinner yarge eft ka'en-brûe lef lâkmtiy-labâ-riypsa. Ef finner melde wik-knok, luftpilt pai téfiror blakker-ÿry. Ef dinelo croiftelije pai scrâl belk-trómas (ef knôf tjemp frûncys) ur eft glaza sgûla lef doffiy cafer, meldelira grum én miltef na eft rôrfiy ðarlotiy rifo axarater-nâf: eft ystelira labâ-licerr lef eft whiskey-lâs-glânt. Futtof, lóf én mintof ef reo ef póntelat nelatiyce ef fartâzjet ÿrrefuelos enn ef sectâ-kliqu. Yargeloh ef póntelecÿr diffiyk xolija ur âs ef ôpalefiyn reos, stus ušâmelle lilt ef slapelsatare-fescÿrbatts, sérettâx fes ef tentef tróda ur âs ef flerrt. Gopirus familijâ-rabosts ur minker belt terat omittus kurapevutre ón kirro. Crados efa trade rifo eft hufôl, eft zjol-hecc ur eft derser, flecs pai belt-zjoliyns. Gress ÿrgât sener derser, wÿrtâlacc ef ÿtamÿros enn ef tiyn zléf eft jeðiy dalotoje ef miflif fesdu ef bajuftô!
Trâk ef póntell stus ejelifecû wet ef tsiymâ kusamat ef Caherrte helkara Lammafin. Rifo Lammafin fes ideóna ef tsiymâ sen emmettâle furtkurame velk pordel tenrân kilometers, tukstlef Plâk fes ef mâltefiy entren Azÿ-tobergÿ. Ef tsiymâ arvende beri prôpnere luft ki ef belt ulân-sÿrt Sinto-Bercâ-Leras, técÿr liftkar sentrym ÿchisrelije pai eft zjûlamiy entre-kaltân lÿ pÿr erg-ten. Ef dullintân, pijâ lâlekirs pai ardekirs, brâ melde zerfelira eft kniturt zléf eft frohullos, ef nexizjiyn âlbôsta, wehavelira ef clasiyc piyn-tomirraÿ, râgtagilóme nert vluf dus eft grÿ, derrs dius lÿ pÿr erg-hent, lef eft k'mi ur k'ma tijâkirturor tuffesât, kurruilira beri kimorelije blul lo miflif lóf ðÿrm'kô terat stânts. Ef roffottô kvér-mirras nare ur ilbae furt otos ur âs wagens. Ef kloppa, keserfjelira ef Lurgiy-lirrotiy kaf eft grampa feri kibâ, sen fesoumo zôft luft Brefcôch kest fâr zurt ur dur. Ef kloppa melde eft kettos pai Umynast-Benc, enn sener ÿrra-sért ber Sinto-Bercâ-Leras ma miprutôselira ef main-hent-main ponto-zempers, ef k'mafortiy delper (stana-hûst) blul closilomije, wélfaecarelira tukst cradef ekonomise pryltiy. Eft kanas rifo ef zâlbinasor-tÿrt umynasts velk ÿrôms fes ef Bôrâ-ports minketecos mintof goe zraze-querdo-cursz. Lelpirus prata helkara Opper-Spooksoliy ur eft belt indon feldre kaf ef ulâns ur stabôe ef âtvertenšos fes ef quiyrdas.
Fes 1965 ef arânka grÿðolije blul – ér mip ef litel arânkas, mit zaallove fes Spooksoliy fes kiygt main-hent zempers. Ef hupster garrent lef ki ef paqur emplasement, ÿr ef pru-trenos ufirfirolira érpâf én ðôhenn, tillefit zirdo net-hâc. Tûre lóf liyrs, brâ ef monercô enn tradamfartelira arpinzôle lelperre, den poirare kaf ef kleter sener doételira sÿrt. Tranšô ef garrent kurrui beri fulle velk eft fûnkšo kusamiluft. Groft arpinzôle cÿrâx diskušoses quâme fes ef ytstostenlen, tur zuf ef pâstor sen sÿrta blef ef monercô, groft heptiyn morises efa tÿša litel tmopiy ur fes 1968 ef értef pôp/jazz-fenta rifo Sinto-Bercâ-Leras cÿrchof'ta. Zjoba ef garrent-krumaros. Ef platforms goe bunâs tinkere, ef emplasement brâ melde eft kâmpaliy, ef fenta zurrerilóme lóf ér mink, ur fes ef garrent-huflif eft lurfel, póntel, écÿrlum ur lelpiru cÿrbatts efa wâfersence.
Fit St.Bercâ-Leras enn eft indon rifo sener horit mômiypâtai tiyn pónze-tÿrt kelot lóf eft mink ri'ef zemper, ur ef ðÿmÿrômiyn umynasts lahâsecos ki goe belt xlawagys mintof ef dÿfos kura ef fenta, mitÿr hupsteriy melde natumt ón ef nûmp rifo póbaror entre-tiycets. "Umynasts, affionnoselira jazz-musiyc, meltûs jazy ðÿmÿrômiyn umynasts", jazz-prensa Lamy Vequesy wuxo érpâf. Belt chaquindos-mip nert kettarolije pai Umynast-Bônt lef missos, tur eup sen nia, trijelira pafyte eft wâcha visum-prÿme-aupross luft ef tangodâm, ump ef tneferdesz, bladidelira beri lâbare ef fenta.
Furtkurame Azÿex ef umynos lelperre riyfain ef hupster ekonomise istjo ur kâ tiyn efa armtqugle méniy, ralfort ef plastiy frâl šarkofiy meldelira ÿabrovve qu'âxÿiy. Gopirus akalbinâks melde lich, fitfara ki ef koriy-barera én ef predike-hÿkot fes ef câtoliyc belt-korda ber Fjer, mit pai ef bretân vasulfter Paskal Marzec riffarelije (1892), ma emigreralira helkara Spooksoliy, do miypilóme den ielbaarecû lÿ ef ûster-drôg fes ef Hildi-fonis, tur ef ûsters nert meldo terat cÿrtiriy ki ón do.
Oft fitfara ki ef profilâ rifo Kindis Hastâm Temp Grâmbarynne (tang. 1624–1631), té pónze zerfatt, stus di zerfilóme rifoliy eft qurtiy gonijae lóf kôboégg helkara eft tolôbâÿ kaf erg-ér meters tarô Reentgÿrts a/e Plafotô. Ef cralovos armtkettelije pai ef knôf kolai-mindefit A-ôrms. Dra ef égdelira kôboecÿr pallechiqursz zaallove, ef nijo profilâ claje bauto klykases.
Azÿex ef wefot plajus fes xâmée preip én pordel nurpel rifoliy ef Atlânto-zee, preip-overchos laborilóme, quglelira eft miytjâ overcho-nivo kaf perdÿr-pérsa-main milimeters ri'ef hertel; mittof melde fâr tims vluf dus kaf ef lakâ rifo Berref. Kurriy, Knolbol ur Korif, ef fit kimoror kaji-sÿrts kusamat ef Laboh-xijera, lelperre pert caripiyn misan-pâsaes ur idem mârkets, kaltrosqunn ef wencate enn ef poiros lo effekluft kÿpony lef uss. Mittof ânt-bidale-cÿrbatts knôfe gâšâ sener senÿðiym palequeo âlbe-vrôks, tur furtkurame ef kaji-sÿrts melde ošo én grÿ fabrosÿrs lef gÿtrâs pôk-mirras. Qubâjo Korif rela ciytrón-kafchošôsta melde, prânarelira, ðônosef ef pÿriy bidalos, Berrefex ef wefot-zutter eka ón Spooksoliyex ef netu'errt oras districa. Tanne gress ralputte vita tÿrt gÿrs helkara Liftka.
Nederlands